Nyyd on kätte jõudnud rannapäev! Võtsime tuuri u 45min kaugusel asuvale Nusa Penida saarele. Hommikul kell 7 võttis meid taksojuht peale ja viis sadamasse. Sadam tähendab ühte kaid ja meie suurema peosaali suurust (ilma seinteta, ainult katusega) ooteala. Meid viis saarele kiirpaat, mis sõitis saarele 45 min.
Saarele kohale jõudes ootas meid sadamas minu nimesildiga kohalik indoneesialane, kes pidi olema meie autojuht saarel ja rääkima väga head inglise keelt. Meil on ilmselgelt erinev arusaam “väga heast inglise keelest”. See tüüp oskas põhimõtteliselt öelda tere, headaega, kas sa pilti tahad teha, söögi aeg (seda viimast ilmselt sp, et lõuna oli tuuris sees). Aga oli, mis ta keeleoskus, mis ta oli, aga sellel mägisel saarel sõitis ta küll väga spetsilt. Ta viis meid erinevatesse väga ilusate vaadetega kohtadesse, kus avanesid ilusad vaated helesinise veega ookeanile.
Teed saarel olid imekitsad, vahepeal kui teised autod vastu tulid siis imestasime palju, et kuidas nad kyll ära mahuvad siia. Aga alati mahtusid.
Lõunasöök oli meil kohalikus restoranis, keset ei miskit. Koht ise tundus ilus ja puhas aga see oli esimene kord, kui me arvame, et mis menüüs kirjas oli ei olnud päris see, mis taldrikule jõudis. Nimelt pidi olema kanaliha, aga no see ei olnud kindlasti kana, mis seal vardas oli. Tekstuur ei olnud mitte kanalihale omane.. ja kui muidu on siinsed koerad väga kribud ja kondised siis miskipärast siinne restorani koer oli kohutavalt paks..huvitav, miks siin seda koera niinoodi toidetakse?
Igatahes kui söök söödud siis sõitsime edasy Crystal Bay randa. Seal oli meil paar tundi aega päevitamiseks ja puhkamiseks. Me mõlemad käisime ujumas ka, niiet nyyd on India ookeanis ka ujutud. Vesi oli väga soe.
Naljakas on see, et igakord kui siin autojuhid pargivad ja juhtuvad palmi alla parkima, siis vaatavad üles, et kas viljad on palmi küljes, kui on, siis ajavad auto mujale.
Siin Nusa Penida saarel nägime ka, kuidas inimsed siin veel härjaga põldu künnavad – yhel härral oli 2 härga, kellega ta parajasti põldu kõndis.
Bali saarel pidavat ka veel nii kyntama mõnes talus, aga me pole veel näinud.
Rannas käidud viis autojuht meid tagasi sadamasse – kell 17 läheb viimane praam ja kui sellest maha jääd, siis pead järgmise hommikuni ootama. Ilmselt see poleks probleem ka, sest kuigi see väike saar, siis siin hakkab ka turism võimust võtma ja hotelle nägime mitmeid. Niiet öömaja oleks ehk ikka leidnud.
Igatahes maha me praamist (see polnud tegelt praam, rohkem nagu kiirkaater) ei jäänud. Ja oi, mis sõit see tagasisõit oli. Sõitu oli ikka täie raha eest. Videot kahjuks ei õnnestu üles panna, siinne internet keeldub selle laadimist lõpetamast 🙂 Aga siin on mõned saarepildid:

Ahjaa, vetsud on siin ka ägedad. Vetsu minnes saad valida, kas tahad minna 5000 IDR maksvasse voi 10 000 IDR maksvasse. Ainuke vahe on, et esimesel paistavad seinad läbi, teisel mitte 🙂

Päeva lõpetasime Ubudis söömisega. Siin on väga lihtne söögikohti leida. Kõnnid mööda tänavat (kui oled kesklinnas nagu meie siis pole vahet, mis tänaval) ja üks restoran kenam kui teine ning õhtusöök ei ole kordagi läinud üle 10 euro näkku 🙂