Tänaseks tellisime ka autojuhi koos autoga. Esimesena tahtsime vulkaani näha, niiet sõitsime Bali põhjaosas asuva Mt. Batur vulkaanini. See vulkaan purskas viimati 2000. aastal ja peetakse aktiivseks vulkaaniks. Seal lähedal on Kintamani nimeline küla ning sealt me vaadet imetlesimegi. Kintamani on kuulus samanimelise koeratõu poolest (mis pärinevadki sellest külast).

Kui muidu siinsed (Bali saare) müügimehed väga pealetükkivad pole, siis seal Kintamani külas oli küll üks vanem tädi, kes “ei-d” õigeks vastuseks ei pidanud. Ta müüs laavakivist käekette ja käis meil järgi kuni mul lõpuks villand sai ja selle keti ära ostsin. Aga see on ka ainuk, kes pole aru saanud sõnast EI. Aga näe tema pealekäimine tasus ära – me ostsimegi lõpuks talt keti ära.

Vulkaan vaadatud sõitsime tagasi saare keskel asuvasse linnuparki. Seal asuvad inoneesia saartel elutsevad värvilised linnud, kellest paljud olid vabaduses, st ei olnud puurides. Niiet neid sai üsna lähedalt vaadata. Park oli silmale ilus vaadata, palju toredalt ehitatud teid ja troopilisi puid.

Osasid linde sai kätte ka võtta (uskumatul kombel ilma rahata, aga see ilmselt piletihinna sisse arvestatud).

Linnupargis käidud liikusime edasi ühe kuulsaima templi juurde siin Balil – Tanah Loti nimeline tempel. See tempel asub ookeaniääres (saare läänekaldal) ning mõõnaga saab templi juurde jalutada aga kui parasjagu tõus on siis tee templini on vee all (tempel ise muidugi künka otsas niiet see on koguaeg veepeal).

See kivine ala, mis on paremal asuva templi ja vasakul asuvate majade vahel jääb õhtuks veealla.

Nagu siin igal sammul küsiti ka siin iga liigutuse eest raha. Muidugi mitte palju, aga siiski. Nt, et templist paar sammu üles saada, pead saama munkadelt voi preestritelt õnnistuse. Õnnistuse saamiseks on vaja muidugi teha annetus, mille suurus pole fikseeritud, annad oma heaksnägemise järgi. Meie rahas räägime sentidest kuni 1.5 euroni umbes.

Enne templit on pikad tänavad, mis on täis pudipadi ja riidekaupmehi, kelle kõigiga saad tingida, kui midagi ostad. Fikseeritud hindu ei ole.

Templis käidud tegime viimase peatuse Echo nimelises rannas, kus lihtsalt vaatasime tumedat liiva (see siin vulkaaniline liiv, sp ka tumedam) ja ookeani laineid.

Meil seekord oli eriti tore autojuht, tal oli väga hea inglise keel ja oli nõus igalpool peatuma, kui me pilti tahtsime teha. Lisaks rääkis ta palju huvitavat Bali kommete ja eluolu kohta ning küsis meie riigi kohta palju küsimusi.

Õhtu lõpetasime järjekordses restoranis süües, mis taaskord oli kenasti dekoreeritud ning arve tuli u 10 eurot inimese kohta (joogid, pearoog ja magustoit). Me oleme võtnud jookideks värsked smoothied ja pole neis kordagi veel pidanud pettuma. Pearoad ning magustoidud on ka väga maitsvad.

Ausalt öeldes võiks öelda, et siin saarel on kõige paremad toidus, mis me reisil olles saanud oleme.

Homme hommikul pakime ja õhtul sõidame lennukiga viimaseks ööks Singapuri. Tervitused!