Tänane hommik algas järjekordse tuuriga, nimelt käisime Pulau Ketami saarel. Enne saarele minekut käisime veel läbi Kuala Lumpuri suurimast Hiina templist. Kui te teinekord Hiina templeid lähemalt vaatate, siis seal on ukse ees kaks lõvi – emane ja isane. Kuidas saada aru kumb on kumb? Emasel on lõvibeebi käppade juures, isasel rahakott.

Pulau Ketam kuhu pärast templikülastust edasi suundusime tähendab tõlkes krabi saart. Pulau Ketam asub Port Klangi sadamast (mis on Malaisia kõige kasutatavam sadam. Tegelikult koosneb Port Klang 3st väiksemast sadamast, praam saarele väljus vanast ja väiksemast) u 40 minutilise praamusõidu kaugusel. Kui ma ütlen praami sõidu, siis ma ei mõtle sellist praami nagu sõidab Saaremaa ja Hiiumaa vagel. Meie praam siin oli rohkem nagu u 30 -50 min ininesele mõeldud kaatri moodi (u 20a vana muidugi). Katuseks oli tõmmatud u selline riie, nagu meie kasutame kodus aiamaal peenrakatteks. Aga üsna siva sõitis. Täna on ilm väga palav, praamipeal puhus mõnus tuul aga üsna palav oli sellegipoolest. Pulau Ketam on väike saareke, milleni jõudmiseks peab sõitma läbi teiste pisikeste mangroovipuu saarte ning saarele lähenedes on näha mitmeid pisikesi kalafarme (kus pidid töötama enamasti illegaalselt riigis töötavad/elavad vietnamlased).
Kõik majad saarel on ehitatud vaiadele ja kuigi saare nimi tähendab tõlkes krabisaart, ei ole seal enam eriti teisi krabisid kui ainult pisikesed mudakrabid, kelle elu käib iga 6h tagant toimuva tõusa ja mõõna taktis – mõnda aega on krabid muda peal õhu käes, siis jälle vee all.

Saarel elab u 6000 inimest (vanasti elas 20 000) ja koik asjad on toodud maismaalt (toit, elekter, joogivesi jne – koik tuuakse maismaalt). Ilmselt kala on ainuke asi, mis neil kohalik on. Majad saarel on pisikesed ja värvilised ja valdavalt elavad seal hiinlased/ hiina päritolu inimesed. Saare selles osas on pisike politseijaoskond, pisike haigla ja 1 suurem tempel – samuti hiinlaste.
Vanasti olid linnatänavad ja majad ehitatud kõik puidust, nyyd on enamus tsemendist (mõnda puidust maja nägime). Isegi tänavad on vaiade peale ehitatud. Samal saarel asub veel teisigi linnaoasasid, aga veidi eemal.

Pärast yhele linnaosale tiiru pealetegemist istusime maha yhes restoranis, kus sõime riisi, krevette, magus-haput kala ja kapsast, mis oli justkui miski kastmega segi keeratud, yhesonaga ei tea aga maitsev oli kyll). Kõige huvitavam asja juires oli protseduur, mis eelnes söömisele. Giid tõi lauale kausi kuuma vett ja loputas meie silme ees laual meie taldrikud ja kahvlid üle. Ta ytles, et selleks, et desinfitseerimiseks ja ta teeb nii alati kui sellistes kohtades sööb ( täna meil muuseas jälle privaattuur, oleme Margitiga kahekesi, jälle võeti mõnusalt hotellist peale ja viidi tagasi)

Tagasi saarelt tõi meid teistsugune praam kui tulles- kõige parema ettekujutuse saate, kui kujutate ette tavalist maaliini bussi (millel on nahkistmed) ja mis on hääästi pikaks venitatud. Istudes oled veepinnast u 1m kõrgusel.

Tagasiteel sõitsime läbi Malaisia suurimas mošeest (korraga mahub palvetama 24 000 inimest) Malaisia on nimelt islami riik ja islam ametlik riigiusk, aga riik ei keela kellelgi praktiseerimast oma usku (siin on nt palju hindusid, budiste, taoiste jne). Riik kyll toetab ainult mošeede ehitust, aga ei keela teistel oma templite ehitust. Seega nt koik hiina, hindusimi jms templid on ehitanud kogukonnad ise oma rahadega.
Mošees tegi meile tuuri teine giid (kes ise om islami usku), niiet meie giid hoiatas, et ta hakkab teile loengut pidama, miks islam on kõige parem usk, et me siis lihtsalt noogutaks. Aga mošee giid õnneks ei yritanudki oma usku meile pähe määrida.
Nagu hindusimi templites nii ka mošees, peab sisenedes jalanõud ära võtma – võib minna sokkis voi paljajalu. Enne sisenemist anti kõigile naistele ka tumesinised ürbid ja pearätid. Margit ütles, et nägime välja nagu nutsakad 😀
Nende kommete kohaselt on nii, et peab päevas 5x palvetama ja alati kaaba poole. Kaaba on isalmiusulaste kõige tähtsam moššee, Saudi-Araabias asuv Meka. Enne palvetamist peavad nad pesema 4 kehaosa- pea, nägu, käsi ja jalgu. Seda sp, et inimene kasutab neid palju (eriti pead, kus asub aju) ja seega, et vältida halbade otsuste tegemist tuleb need enne palvetamist puhtaks pesta. Tänaval on ka ööpäevas kuulda 5x mingit araabiakeelset teksti – see on kutsungi moslemitele, et nad palvusele tuleksid.

Lisaks on huvitav teadmine, et nende pyha raamatut nimetatakse ainult siis koraaniks kui seda loetakse. Ehk siis pyharaamatu lugemine on koraan. Kui see lihtsalt lebab lauapeal siis nad nimetavad seda lihtsalt raamatuks. Islami meestel on lubatud abielluda 4 naisega.

Siin Malaisias islami reeglid nii ranged ei ole nagu nt Saudi-Araabias. Siin võivad naised autoga sõita ja ei pea seda pikka ürpi koguaeg kandma (juuksed ikka kaetud).

Mošee vaadatud siis liikusime hotelli jalga puhkama 🙂

Isalõvi koti rahaga.

Emalõvi kutsikaga (lõvi vasaku käpa juures)